• OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • OMX Baltic−0,21%262,46
  • OMX Riga1,09%887,15
  • OMX Tallinn−0,2%1 691,9
  • OMX Vilnius−0,06%1 003,01
  • S&P 500−0,19%5 702,55
  • DOW 300,09%42 063,36
  • Nasdaq −0,36%17 948,32
  • FTSE 100−1,19%8 229,99
  • Nikkei 2251,53%37 723,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%103,34
  • 03.05.16, 08:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mullu väljastati üle 2500 jälitusloa

Eelmisel aastal väljastasid prokuratuur ja kohus kokku 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui 2014. aastal, teatas justiitsministeerium.
Mullu väljastati üle 2500 jälitusloa. Pilt on illustreeriv.
  • Mullu väljastati üle 2500 jälitusloa. Pilt on illustreeriv. Foto: Raul Mee
„Jälitustoimingud riivavad inimeste põhiõigusi enim, mistõttu tehakse selliseid toiminguid vaid teatud hulga kõige keerulisemate kuritegude puhul nagu organiseeritud ja raske peitkuritegevus,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu. „Samas on selge, et riik peab raskeid kuritegusid tõkestama ja nendega jõuliselt tegelema ning selliseid kuritegusid ilma jälitustoimingute tegemiseta avastada ei saa. Tähtis on, et sellise tegevuse üle toimiks järelevalve,“ sõnas Reinsalu.
2015. aastal avasid jälitusasutused 365 uut jälitustoimikut, avatud jälitustoimikute arv vähenes teist aastat järjest ligi kümnendiku võrra. Jälituslubade arv ei näita isikute arvu, kelle kohta on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku kohta võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe loaga lubada toiminguid mitme isiku kohta.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri sõnul vajab eelmise aasta jälitusstatistika ja tuntav jälitustoimingute vähenemine täpsemat analüüsi ja selgitust, et tuvastada arusaadavad põhjused. “On selge, et riigi suutlikkus astuda vastu organiseeritud ja varjatud kuritegevusele peab endiselt suurenema ja olema ühene prioriteet, millelt ei saa võtta lõivu,” ütles Ken-Marti Vaher.
2015. aastal taotleti jälituslube 454 kriminaalasjas, mis on 8 protsenti vähem kui 2014. aastal. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2568 jälitusluba, mis on 6% vähem kui aasta varem.
Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2015. aastal 14%, aastaga andis kohus 799 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv kasvas aastaga 24%.
Täielikult rahuldamata jättis kohus 15 prokuratuuri jälitusloa taotlust (1,2% määrustest), osaliselt rahuldamata jäi 48 taotlust.
2015. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3399 isikut. Isiku teavitamise tähtaja pikendamiseks taotles prokuratuur kohtult luba 52 korral, kohtu loal lükkus edasi 296 isiku teavitamine.
Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 19.09.24, 14:27
Regiooni suurim jätkusuutlikkuse festival Impact Day toob kohale tõelised tipptegijad
10.-12. oktoobrini leiab Tallinnas asuvas Põhjala tehases juba kolmandat korda aset jätkusuutlikkuse festival Impact Day, mis toob erinevatest maailma paikadest kohale oma valdkonna tõelised tipud.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele